35 fakti Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala kohta (1/5)

Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala (BPA) on Eesti ainus UNESCO biosfääri programmiala. Programmiala loodi 1990. aastal eesmärgiga kaitsta unikaalset looduskeskkonda ja edendada säästvat arengut. BPA on osa UNESCO inimeste ja biosfääri (Man and the Biosphere, MAB) programmist. Alates 1990. a kuulub UNESCO MaB võrgustikku Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala, mis hõlmab suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu.  Programmiala kogupindala on umbes 1,5 miljonit hektarit. 

Mida huvitavat võiksid teada Muhu saarest:

1. Muhu saar hakkas merest kerkima 8000 aastat tagasi.  Tänane Muhu on tasandikulise pinnamoega suhteliselt madal (maksimaalne kõrgus merepinnast 21,5 m) paealuspõhjaline kõrgendik, mida on nimetatud ka Eesti suurimaks kaljuvooreks. Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena. Esimesed inimesed asusid Muhusse elama 2500 aastat eKr. 

   
   

2. 1227. aastal toimus Muhu maalinnal ja selle lähistel Liivimaa Henriku kroonikas kajastatud eestlaste muistse vabadusvõitluse lõppvaatus. 

   
   

3. 1990. aasta 1. oktoobril sai Muhu esimesena Eestis tagasi valla staatuse. Seega on Muhu vald ja biosfääri programmiala ühevanused.  

   Eesti Vabariigi ajal oli Muhu jaotatud kahe valla vahel kuni 1939. aastani, mil Muhusse jäi üks vald. Nõukogude võimu tulekuga jaotati 1945. aastal vald neljaks külanõukoguks (Hellamaa, Liiva, Piiri ja Põitse). 1950. aastal Muhu vald kaotati ja 1954. aastal jäi järele kaks külanõukogu - Hellamaa ja Piiri, mis 1960. aastal ühendati Muhu külanõukoguks keskusega Liival.  

   
   

4. Muhu on tuntud oma värviküllaste rahvariiete järgi. Kollane muhu siilik pärineb esimese maailmasõja ajast. Siilikukanga värvimiseks kasutati meremiinidest saadud lõhkeainet - pikriinhapet, mis võeti kasutusele pärast 17. oktoobril 1917 Moonsundi lahingus Suures väinas uppunud Tsaari-Venemaa soomuslaevalt Slava põhjaminekut Slava jäi merepõhja kinni Papirahust natuke Muhu pool, Slava meeskond evakueeriti ja laev õhiti. See olla põlenud mitu päeva, aga päris põhja ta sellegipoolest ei läinud, madalas vees jäi osa vrakist ikkagi nähtavale. Veel tänapäeval on mitmetes Muhu taludes Slavalt toodud vara. 

   
   

5. Muhus toimub 26. juulil 2025 9ndat korda Karjamaa kümnevõistlus, mis on eksperimentaalne, mõnusalt ekstreemne ja maalähedane tõlgendus traditsioonilisest kergejõustiku kümnevõistlusest. Võistlus koosneb järgnevatest aladest: 60 m puupakkudelt jooks; paigalt kaugushüpe; kiviaiakivi heide; karjapoiss; 300 m karjamaastikujooks; 60 m kadakatõkkejooks; saarepuuseibi heide; kaikahüpe; malakavise ja 1000 m jooks merre. 

   
   

6. 1996. aastal püüdsid Muhu kalurid Seanina neeme lähedalt peaaegu 3 meetrit pika ja 136 kilo kaaluva Atlandi tuura. Tuur sai nimeks Maria ja on teadaolevalt suurim Eesti vetest püütud kala. 

   
   

7. Muhulaste traditsioonilise purjelaeva „uisk“ ehitustraditsioon on kestnud ligikaudu tuhat aastat. 2013. aastal lasti vette uisk-tüüpi purjelaev Moonland, millega saab seilata ajaloolistel radadel. 

   
   

   Rohkem Muhu kohta leiad: Muhu vald, VisitSaaremaa

   
   

   Pilt Kalmer Saar Photography

   Video Karjamaa 10

   
   

Juba varsti uued faktid teiste biosfääri programmiala saarte kohta.

Faktid kogusid Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala toimekeskused:

TalTech Kuressaare kolledz, Hiiumaa Arenduskeskus