35 fakti Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala kohta (2/5)

Lääne-Eesti biosfääri programmiala (BPA) on Eesti ainus UNESCO biosfääri programmiala. Programmiala loodi 1990. aastal eesmärgiga kaitsta unikaalset looduskeskkonda ja edendada säästvat arengut. BPA on osa UNESCO inimeste ja biosfääri (Man and the Biosphere, MAB) programmist. Alates 1990. a kuulub UNESCO MaB võrgustikku Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala, mis hõlmab suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu.  Programmiala kogupindala on umbes 1,5 miljonit hektarit. 

Mõned teadmised Saaremaa kohta:

1. Saaremaa on Eesti suurim saar pindala 2683 km². See moodustab ligikaudu 40% kogu Eesti saarte pindalast.  Aga kas Sa teadsid, et Saaremaal on saare pindala kohta kõige rohkem SPA-sid Eestis?

2. Saaremaal Mõnnustes asub Mandri-Euroopa keskpunkt. Mõnnuste külas paikneb Euroopa keskpunkt, kui võtta arvesse ka kõik Mandri-Euroopast kaugel asuvad saared ning Venemaa kuni Uuraliteni.

3. Eestis on loendatud kokku 38 õitsevat orhideeliiki, millest koguni 36 võib kohata Saaremaa mitmekesises looduses. Just sellel põhjusel on Saaremaa saanud laialdast tuntust kui käpaliste paradiis, meelitades kohale orhideehuvilisi üle maailma.  

4. Uudistajaid üle maailma toob Saaremaale ka Kaali meteoriidikraatrite rühm, mis koosneb peakraatrist ja 8 väiksemast kraatrist tekkisid vähemalt 4000 aastat tagasi meteoriidi langemise tagajärjel. 110 meetrise läbimõõduga peakraatris püsib sademe- ja vihmaveest toituv muutliku veetasemega järvik – Kaali järv, suurima sügavusega 6 m, milles mõnemeetrise veekihi all on 4-6 m paksune järvemuda ja turbakiht.

5. Lisaks imelisele loodusele on Saaremaa tuntud ka iseäraliku kliima poolest –tervest Eestist üksnes Saare- ja Hiiumaa äärmine lääneosa kuuluvad maheda talvega merelise kliima kliimatüüpi. Noid lokaalseid erinevusi kliimas põhjustab eelkõige maismaaga piirnev Läänemeri, mis talvel rannikupiirkonda ja saari soojendab ning millel on just kevadel jahutav mõju. Eesti kõige soojem, aasta lõikes muidugi, on Saaremaa „oma“ saar – Vilsandi. Just seal on mõõdetud meie riigi kõige kõrgem aasta keskmine õhutemperatuur +8,8 °C, mis oli 2015. ja 2019. aastal. Võrdluseks – Tartu rekord on +7,4 °C, mis oli 2015. aastal. Samas on Vilsandil kõige lumevaesem paik Eestis.

Saaremaa ilmarekordid

Kõige madalam õhutemperatuur on –31,8 °C, mis mõõdeti 24. jaanuaril 1942. aastal Vilsandi rannikujaamas.

Kõige kõrgem õhutemperatuur on +32,4 °C, mis mõõdeti 4. augustil 2014. aastal Vilsandi rannikujaamas.

Kõige paksem lumikate on 74 cm, mis mõõdeti Uue-Lõve hüdromeetriajaamas 24. veebruaril 2010. aastal.

Saaremaalt pärineb Eesti ööpäevane sademete rekord – Metsküla hüdroloogiapostis mõõdeti 4. juulil 1972. aastal sademeid 148 mm.

6.       Saarlased, keda tunti kui kogenud meresõitjaid ja piraate, osalesid keskajal mitmetes sõjakäikudes. Näiteks 1187. aastal ründasid saarlased Rootsi linna Sigtunat, mis oli tollal oluline kaubandus- ja religioonikeskus. See sündmus on märkimisväärne näide saarlaste aktiivsusest Läänemere piirkonnas keskajal.

7.       Saaremaa Loomaaed (Saaremaa Zoo) on esimene omataoline loomaaed Saaremaal, pakkudes kaasahaaravat kogemust nii suurtele kui väikestele. See Mäekülas asuv loomaaed on rikas väga mitmesuguste looma- ja linnuliikide poolest ja on väidetavalt Eesti erakordseima kollektsiooniga eraloomaaed.

Rohkem infot Saaremaa kohta leiad näiteks siit: Saaremaa vald, VisitSaaremaa

Sündmuse pildi autor Harri Kaert

Juba varsti uued faktid teiste biosfääri programmiala saarte kohta!

Faktid kogusid kokku Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala toimekeskused:

TalTech Kuressaare kolledz, Hiiumaa Arenduskeskus