HOIDA. ARENDADA. TOETADA.
Viimased uudised
Ole kursis meie pingutustega, et säilitada puutumatuid ökosüsteeme, panustada jätkusuutlikku arengusse ning luua meie kogukondadele elav kultuuriruum. Liitu meiega, kui jagame lugusid teadlikkusest ja nähtavusest, hariduse ja teaduse integreerimisest, jätkusuutlikest lahendustest ning koostöövõrgustikust ja juhtimisest, mis suunavad meie missiooni edasi. Avasta viimased uuendused ja innustavad saavutused, mis näitavad meie pühendumust rohelisemale ja jätkusuutlikumale tulevikule tulevaste põlvkondade jaoks.
Biosfääri programmialal panustatakse teadlikkuse tõstmisele
27. märtsil tähistame 35 aasta möödumist Lääne-Eesti saarestiku tunnustamisest UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ osana. Kuigi aastate jooksul on programmil olnud aktiivsemaid ja vaiksemaid aegu, on töö taas hoo sisse saanud 2023. aasta märtsist, mil toonane keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja ja toimekeskused Saaremaal ja Hiiumaal. Nimetatud biosfääri programmiala ei hõlma aga vaid Eesti kahte suuremat saart, siia kuuluvad ka Muhu, Vormsi ja Ruhnu. “Lainetused on olnud seotud Eesti üldise poliitikaga ja sellega, millised suunitlused on olnud kestliku arengu teemadest arusaamistega,” ütles Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala Hiiumaa toimekeskuse koordinaator Toomas Kokovkin. Tema oli seotud ka 1971. aastal loodud programmi Eestisse toomisega, mil siin valitses veel teine riigikord ning UNESCO tegemised olid kui aken maailma. Kui varasemalt kasutati programmi nimena kaitseala nimetust, tekkis tihti inimestel arusaam, et tegu on miski looduskaitselise organisatsiooniga, mis kipub keelama. Kokovkin märkis, et eks algusaastatel, kui Eesti riigis polnud ametkondade ülesanded täpsemalt paigas, pandi mõnekümne inimesega töötanud programmi õlule ka looduskaitselisi ülesandeid. Biosfääri programmialaks olemine on nominatsioon, millised on üle maailma ligi 800, asudes erinevates ökoloogilistes tingimustes: savannides, kõrbetes, saartel, mägedes, isegi linnades, jõgede ääres. Lisaks looduslikele tingimustele on programmi juures samavõrd olulised majandus ning kultuur. Toomas Kokovkin tõi näitena hiljuti Hiiumaal raamatuna välja antud uurimuse jääteede kohta, kus kõik need punktid kokku saavad ja ühise pildi moodustavad. Biosfääri programmi võib võrrelda ka UNESCO teiste programmidega nagu kultuuri- ja arhitektuuripärandi hoidmine. Biosfääri puhul pööratakse rohkem tähelepanu mitte niivõrd ajaloo tähtsustamisele, vaid tulevikule ning võimalikele mudelitele, kuidas edaspidi hakkama saada. Keskkonnaga seotud teemad on tänapäeval muutunud eriti aktuaalseks ja seeläbi kasvanud ka biosfääri programmiala tegevus. “Kui varem võitles inimene looduse vastu, et ellu jääda, siis nüüd on vastupidi ja põhimõtteliselt on keskkond inimesele allutatud. See on umbes pool sajandit kestnud olukord, kus valitseb kriitiline olukord,” selgitas Kokovkin. Tänaseks on biosfääri programmi üheks suurimaks ülesandeks just inimeste teadlikkuse tõstmine keskkonna ja inimtegevuse ühisest säästvast toimimisest. Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala Saaremaa toimekeskuse koordinaatori Liina Tabri sõnul aitab programmi kuulumine fookuses hoida säästlikku turismi, loodushoidlikku põllumajandust ja kohalikku ettevõtlust, toetades samal ajal saarte unikaalse looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilimist. Lisandub võimalus arendusprojektideks, mis aitavad tasakaalustada majandustegevust ja keskkonnahoidu. “Programmialasse kuulumine annab inimestele täiendava võimaluse kaasa rääkida, kuidas nende kodukohta arendatakse, et see oleks elamisväärne ka tulevastele põlvkondadele,” märkis Tabri. Saaremaal korraldatakse teabepäevi ja töötubasid igas vanuses osalejatele, tutvustatakse biosfääri temaatikat koolides ning viiakse ellu põnevaid elurikkust hoidvaid ja jätkusuutlikkusele orienteeritud projekte. Näiteks 27. märtsist läheb käima aasta lõpuni kestev looduses liikumise ja loodusvaatluste väljakutse „Avasta Lääne-Eesti saarte elurikkus“, mis annab suurepärase võimaluse avastada ja teadvustada meie mitmekesist elustikku. Tabri tõi välja, et kuigi biosfääri programmialana on toimitud juba 35 aastat, ei ole programmiala eesmärgid sugugi kõigisse asjakohastesse arengudokumentidesse sisse kirjutatud. Kuulumine UNESCO tunnustusega biosfääri programmialasse on oluline argument kohalikes planeeringutes ning riigiülestes projektides (näiteks Eesti-Läti 4. elektriühendus). Biosfääri programmiala toimekeskused teevad lisaks rahvusvahelistele koostööprojektidele programmi eesmärkide täitmiseks tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, nende allasutuste, ettevõtjate ja aktiivsete kogukonnaliikmetega. „Meie ühise elukeskkonna hoidmine ei tohiks olla kohustus, mida keegi peab pidevalt meelde tuletama, vaid loomulik eluviis. Iga väike tegu loeb!“ toonitas Tabri.
Vilsandlased soovivad seadustada ajaloolise puhkeala
Vilsandi külaselts palub Saaremaa vallal algatada Vilsandi põhjakaldal asuva Laasi Pitkanina taotlemise munitsipaalomandisse eesmärgiga jätkata ala arendamist kogukonnasadamana. MTÜ Vilsandi Külaselts juhatuse liige Neeme Rand ütles, et kõnealune paik RMK-le kuuluval Laulu maaüksusel on kogukonna kasutuses olnud juba üle kolmekümne aasta nii puhkeala, ujumiskoha kui ka paadisadamana. Saareelanikud tahavad kohta edasi arendada, milleks oleks vaja külaseltsi tegevus seal n-ö ametlikuks teha. Kui rannaala läheb valla omandisse, siis saab seltsiga sõlmida lepingu selle haldamiseks. Loe veel: https://saartehaal.postimees.ee/7863090/vilsandlased-soovivad-seadustada-ajaloolise-puhkeala
Eesti loodusuurijad kohtasid Abrukal haruldast eremiitpõrnikat
Kaitsealune eremiitpõrnikas elab vaid vanades lehtpuistutes, puisniitudel ja parkides. Tänavu juuli lõpus leidsid Eesti loodusteadlased Abruka saarel liigi ühe isendi. Leid annab uut teadmist, kuidas paremini vanu puisniite kaitsta. Tänavu suvel otsisime projekti WoodmeadowLife raames Eesti puisniitudelt ja tammikutest haruldast eremiitpõrnikat (Osmoderma barnabita). Mardika olemasolu saab kontrollida, kasutades feromoonlõkse, mis imiteerivad isase põrnika eritatavat feromooni. Lõksude välja panemisel ja kontrollimisel kasutasime Eesti eri piirkondades kohalike bioloogide abi, kirjutab Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teadur Triin Reitalu. Juuli lõpus kandsid otsingud vilja ja Saaremaa bioloogiaõpetaja Gerta Nurk leidis Abrukalt eremiitpõrnika. Eesti senised leiud pärinevad aga Lõuna-Eestist Koiva jõe äärsetelt puisniitudelt, kus eremiitpõrnika asurkond on seotud Koiva jõe Läti-poolse eremiitpõrnika asurkonnaga. Eremiitpõrnikat on lootust leida vanadest päikesele avatud lehtpuistudest, puisniitudelt ja parkidest. Mardika vastsed arenevad vanade elusate tammede õõnsustes poolmändanenud puidus. Vahel on neid leitud ka teistelt lehtpuudelt. "Osoon": seenhaigusest räsitud saarepuud ohustab piiri tagant lähenev oht Eremiitpõrnikas on suur mustjaspruun pronksihelgiga mardikas. Isased eremiitpõrnikad eritavad iseloomuliku lõhnaga feromooni, mida tunneb isegi inimese nina: see meenutab parknaha, ploomi või aprikoosi lõhna. Tegu on Eesti ühe suurima mardikaga, kelle valmikud võivad kasvada kolme kuni nelja sentimeetri pikkuseks. Eremiitpõrnikas kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Terves Euroopas on ta samuti looduskaitse all, kuuludes EL Loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide nimekirja. Eremiitpõrnika elupaigad, vanade lehtpuudega poolavatud puistud ehk puisniidud ja puiskarjamaad, on Eestis kujunenud sajanditepikkuse mõõduka niitmise või karjatamise tulemusel. Kui kooslus majandamise lakkamisel võsastub, kaovad eremiitpõrnika ja paljude teiste poolavatud lehtpuupuistutele iseloomulike putukate, seente, taimede ja lindude elupaigad. Meie käimasolev WoodmeadowLife projekt keskendubki just puisniitude taastamisele, et säilitada neid Eestile iseloomulikke pärandkooslusi.
KOGUKOND EI TOETA, Hiiumaa rahvuspargi idee kipub sahtlisse libisema
Eestimaa Looduse Fondi poolt eelmisel aastal tehtud Hiiumaa Rahvuspargi loomise otsuse tegemine on Kliimaministeeriumi käes, kuid suure tõenäosusega see heakskiitu ei saa. Rahvuspargi asemel nähakse tulevikus ühe võimalusena kasutada püsimetsanduse võtteid ehk siis metsa majandamist valikraietega. Katseplatsiks võiks saada Kärdla piirkond. Pea 19 000 hektaril laiuva rahvuspargi moodustamisega ei ole vallavanem Hergo Tasuja sõnul päri ka kogukond. “Väide tugineb sellele, millist tagasisidet olen inimestelt saanud,” ütles ta Hiiu Lehele ja lisas, et rahvuspargi idee ei ole ju välja käidud hiidlaste poolt ning selle mastaap mõjutab ulatuslikult kaalukat osa saarest. Loe veel: https://hiiuleht.ee/hiiumaa-rahvuspargi-idee-kipub-sahtlisse-libisema/
Euroopa tuletornide ühenduse asutamisel esindab Eestit Hiiumaa
7. septembril Brüsselis toimuva Euroopa mereriikide ühenduse „European Route of Lighthouses“ asutamisel esindab Eestit Hiiumaa Arenduskeskus. Hiiumaa turismiklastrijuht Kristel Üksvärav teeb asutamiskoosolekul ettekande ajaloolise Kõpu tuletorni rollist Hiiumaa külastuskeskkonna kuvandi kujunemisel ning Eesti kogemustest tuletornide kaasamisel turismitegevusse. „Euroopa rannikul asuvad tuletornid kujutavad endast erakordset merepärandit. Rahvusvaheline kultuurikoostöö selle võrgustiku säilitamisel, lugude talletamisel ja edasi jutustamisel ning tuletornide rakendamisel turismisihtkohtadena on igati põhjendatud ja jätkusuutlik. Juttu on olnud uue kultuuritee ehk Euroopa tuletornide marsruudi välja arendamisest ning vastava Euroopa Nõukogu kultuuritee sertifikaadi taotlemisest. Üldistes eesmärkides oleme juba kokku leppinud, asutatava ühingu täpsemad tegevusplaanid kavandatakse sel nädalal Brüsselis,“ selgitas Üksvärav. Tema sõnul on Eestis külastajatele avatud 11 tuletorni ning meie kogemustega tuletornide avamisel külastajatele soovivad tutvuda ka teiste riikide tuletornide haldajad ning turismiedendajad. Loe lähemalt: https://hiiumaaarenduskeskus.ee/euroopa-tuletornide-uhenduse-asutamisel-esindab-eestit-hiiumaa/
Ajakiri Mo Saared tunnistati aasta turundusteoks
Kuressaares Thule kojas peetud üle-eestilisel turismikonverentsil selgusid aasta parimad turismiteod. Parimaks turundusteoks valis turismikogukond piirkonnaajakirja Mo Saared väljaandmise ja parimaks turismitooteks Kivitalu helistuudio. Saaremaa turundamiseks andsid Saaremaa vallavalitsus ja Visit Saaremaa kolm aastat välja ajakirja Mo Saaremaa, kuid selle suve hakul vaatasid saarlased kodusaarest kaugemale. Eesmärgiks võeti propageerida nii sise- kui ka välisturistile saarte elustiili laiemalt. Saaremaa, Muhu, Vilsandi, Abruka, Hiiumaa ja Ruhnu lood, näod ja teod koguti ajakirja Mo Saared. Loe veel: https://saartehaal.postimees.ee/7860561/turismikonverents-ajakiri-mo-saared-tunnistati-aasta-turundusteoks
Koigi raba taastamistööd aitavad vähendada kliimamuutusi
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teeb augusti algusest alates Koigi raba veerežiimi taastamistöid, millega saarlased annavad muu hulgas oma panuse kliimamuutuste mõju pärssimiseks. Raba veerežiimi taastamistööde käigus suletakse sadakond aastat tagasi kaevatud kraave, mis rajatud raba kuivendamiseks ja turba kaevandamiseks. Kraavide sulgemistöid tehakse üksnes maastikukaitseala riigimaadel, ütles RMK looduskaitse osakonna looduskaitsespetsialist Bert Holm. Loe lähemalt:
Keskkonnaamet sulgeb Viidumäe looduskaitseala keskuse
Keskkonnaamet on sõlminud lepingu riigi kinnisvarafirmaga Riigi Kinnisvara AS (RKAS) rendilepingu lõpetamiseks ja rendileping lõppeb selle aasta 31. detsembril. "See tähendab, et Keskkonnaamet kolib välja kahest hoonest, mis on olnud Viidumäel kasutuses, lõpetades seega 66 aastat kestnud looduskaitsetegevuse Viidumäel," kirjutas pikalt Viidumäe looduskaitseala juures töötanud Tiina Talvi sotsiaalmeedias. "Ilmselt kavatseb RKAS (Riigi Kinnisvara AS) hooned müüki panna, lõpetades seeläbi 119 aastat kestnud hoonete staatuse riigi omandis," lisas Talvi. Tema sõnul otsivad kohalikud bioloogid ja entusiastid võimalusi, kuidas tagada keskuse hoonete jätkuv kasutamine looduskaitse, loodusuuringute ja keskkonnahariduse eesmärkidel. Viidumäe looduskaitseala keskmes asuvad kaks olulist hoonet: peahoone, tuntud ka endise sanatooriumina, mis ehitati umbes aastal 1904 ja millel on personaliruumid ning näitusesaal. Kõrval asub bioloogiajaam, mis on ümber ehitatud endisest saunahoonest, ja mis toimib välitööde baasina ning majutusena loodusteadlastele, samuti õppetunnina õpilastele. Loe edasi: https://saartehaal.postimees.ee/7824011/keskkonnaamet-sulgeb-viidumae-looduskaitseala-keskuse
Saaremaa: jätkusuutlikkuse ja looduse ilu omaksvõtt – teie ülim roheline sihtkoht!
2022. aastal andis Rahvusvaheline Säästva Turismi Arengu Organisatsioon Green Destinations hinnangu Hiiumaale ja Saaremaale kui rohelistele sihtkohtadele. Need kaks suuremat saart on tõusnud eelmisel aastal saavutatud hõbedase taseme reitingult sel korral kuldsele tasemele. Nende suursaarte kui turismisihtkohtade märkimisväärsed tugevused seisnevad nende keskkonna- ja kultuuriteadlikus lähenemises turismiteenuste pakkumisele ning turismitegevuse strateegilises juhtimises. Lisaks on oluliseks tugevuseks nende pühendumus edendada jätkusuutlikkust ettevõtetes, toetada kohalikke teenuseid ja pakkuda ettevõtjatele tuge. See tunnustus tähistab Hiiumaa ja Saaremaa olulisi jõupingutusi ja algatusi selle nimel, et nende turismitegevus ühtlustuks jätkusuutlike põhimõtetega. Nende tõus kuldsele tasemele peegeldab turismitegevuse ning nende loodus- ja kultuuripärandi säilitamise vahelist paremat harmooniat. Mõlemad saared on näidanud üles kiiduväärt pühendumust mitte ainult oma suurepäraste maastike ja ajaloolise rikkuse tutvustamisele, vaid ka vastutustundlikule turismi arendamisele. Kuldtaseme reitingu saavutamise edu võib seostada nende ennetava lähenemisviisiga säästvate tavade rakendamisel kogu turismiga seotud tegevuste spektris. See hõlmab hoolikat ressursside haldamist, turismiteenuste läbimõeldud kavandamist, et minimeerida negatiivset mõju keskkonnale ja kohalikule kultuurile, ning visioonilist lähenemist külastajate sissevoolu juhtimisele. Veelgi enam, saarte pühendumus kohalike ettevõtete ja teenuste toetamisele paistab silma nende säästva turismi strateegia olulise aspektina. Kohalike toodete, teenuste ja elamuste reklaamimisega panustavad Hiiumaa ja Saaremaa oma kogukondade majanduslikku heaolusse, edendades samas sügavamat sidet külastajate ja saarte eheda olemuse vahel. Kokkuvõtteks võib öelda, et Green Destinations organisatsiooni tunnustus Hiiumaa ja Saaremaa säästva turismi kuldtasemele tõstmise kaudu rõhutab nende pühendumust oma ainulaadsete loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamisele. See saavutus ei tähista mitte ainult nende saarte edu peamiste turismisihtkohtadena, vaid tõstab esile ka nende juhtpositsiooni vastutustundliku ja jätkusuutliku turismi vallas, olles inspireerivaks eeskujuks teistele selle valdkonna esindajatele.
Tasakaal kliimaneutraalsuse ja mitmekesisuse vahel.
Paljude tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ulatus on siiani ebaselge. See kehtib mitte ainult Eesti ja Liivi lahe kontekstis, vaid ka globaalselt. Taastuvenergia laialdane kasutuselevõtt on ajakriitiline tegevus. Siiski tuleb seda teha ilma, et see suurendaks riske bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi stabiilsusele. Eelkõige Läänemere ökosüsteemid on väga haavatavad. 2017. aastal kehtestatud Pärnu mereala planeeringu alusel on Eesti Energia koostöös Taani ettevõttega Ørsted valinud Liivi lahe tuulepargile asukoha, mis on tekitanud kohalikus kogukonnas rahulolematust. Käimasolevas mais avaldatavas Eesti mereala planeeringus on määratud tuuleparkidele teised sobivad asukohad. Sellegipoolest jäävad Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud kehtima ja jäävad kehtima ka pärast üleriigilise mereala planeeringu elluviimist. Üleriigiline mereala planeering neid alasid ei hõlma, kuna nii Hiiu kui Pärnu planeering olid üleriigilise planeeringu koostamise alguses piisavalt ajakohased. Üleriigilise planeeringu kaardil on ka näha, et Pärnu mereala planeeringus olev potentsiaalne ala tuuleparkide rajamiseks ristub lindude rändekoridoriga. Kihnu "tagahoovis" on madalad alad kalade kudemisaladega. Veelgi enam, ornitoloog Leho Luigujõe kinnitab, et nendel Kihnu-tagustel madalatel aladel on lindude ränderadariga mõõtmisi tehtud. Need madalad merealad on lindude lendudeks eelistatud kohad. Tuuleparkide rajamine neile Kihnu-tagustele madalatele aladele oleks paraku nagu lindudele hakklihamasina loomine. Üleriigilisel planeeringukaardil on ka näha, et Pärnu mereala planeeringuga tuuleparkidele määratud ala ristub lindude rändekoridoriga. Kuigi see koridor ei jää otseselt Eesti Energia ja Ørstedi tuulepargi planeeritavasse piirkonda, tähendab selle lähedus lindude liikumist ümbritsevatel aladel. Selle aspekti arvestamine on hädavajalik ka tulevaste parkide arendamiseks. Rahandusministeeriumi planeerimisosakonna nõuniku Eleri Kautlenbachi sõnul on valitsuse jaoks selliste võimalike konfliktidega arvestamine hädavajalik ning planeeringu määramine ei tähenda tingimata, et kogu alale tuleb peale ehitada. Ehitustegevuse alustamiseks peab ettevõte saama ehitusloa. Selle loa saab anda vaid juhul, kui on tehtud keskkonnamõjude hindamine ja vajalikud analüüsid ning planeerimisel on arvestatud võimalike probleemkohtadega. Linnuliikluse mõttes võib see tähendada teatud alade tuulikutest puutumata jätmist, suuremate vahede säilitamist turbiinide vahel või nende töö peatamist lindude rände ajal. Ørstedi Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Errboe kinnitab, et nad ei jäta tähelepanuta tuuleparkide rajamise ja käitamise võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Jätkusuutlikkus on ettevõtte jaoks prioriteet kasvuhoonegaaside heitkoguste, bioloogilise mitmekesisuse ja kohalike kogukondade osas. "Suure eduga kaasneb suur vastutus," selgitab ta. Tuuleturbiinide tekitatud müra Tuuleturbiinid tekitavad erinevat tüüpi müra laias sagedusvahemikus, sealhulgas väga madalatel sagedustel, mis kandub läbi veekeskkonna. Kuigi tuuleturbiinide müra ei pruugi olla nii intensiivne kui laevade oma, on see pikaajaline. Kalanduse teabekeskus tellis eelmisel aastal Tartu Ülikooli mereinstituudilt uuringu avamere tuuleparkide võimalike mõjude kohta Läänemere kaladele. Rahvusvahelise kirjanduse kokkuvõtte põhjal jõutakse uuringus järeldusele, et tuuleparkidest lähtuva müra ja elektromagnetväljade mõju hindamine kaladele on keeruline eelkõige seetõttu, et puuduvad piisavad algteadmised selle kohta, kas ja kuidas erinevad kalaliigid neid tajuvad. Uuringus vaadeldakse ka mitmete röövkalade kontsentratsiooni Põhjamere tuuleparkides, mis viitab sellele, et turbiinide müra ja elektromagnetväljad ei ole olnud kalade elupaiga valikul määravaks teguriks. Siiski on endiselt võimatu hinnata müra ja elektromagnetväljade kumulatiivset mõju liikidele, kes läbivad oma elu jooksul pikki rändeteekondi. Loe täismahus artiklit: https://arvamus.postimees.ee/7242648/ak-mariliis-kolk-marek-strandberg-tuuleparkide-merelahingu-hong-on-ohus